Rutiin isegi meeldib mulle. Mingil määral. Ärkan hommikul üles, teen arvuti lahti ja vaatan mida jutukas räägitakse. Kui kell piisavalt kaugel tuleb tööriided selga panna ja arvuti kotti pakkida ja tööle minna. Tööl olles teen oma ilusa sinise arvuti uuesti lahti ja teen näo, et nuputan usinasti uurimustööd teha. Ise samal ajal loen readeris uudiseid ja kirjatan ntx praegu blogi. Ja nii umbes 7 tundi. Kuna olen ainult praktikal, ja minu ainsaks ülesandeks siin on uurimustöö, siis otsustasin, et reguleerin oma tööaega ise.
Enne koju minekut lipsan ka poest alati läbi ja haaran õhtusöögi materjali endaga. Kuna söök peaks valmima kuueks, sest siis tuleb pere ainus aus tööinimene koju, on mul umbes poolteist tundi aega, et istuda jälle (või ikka veel) arvuti taga ja seekord siis isetegija.net´is ja lehitseda foorumeid, kas leian ehk mõne huvitava idee. Loomulikult mängib taustaks mul telerist seebid, sest ma ei oska vaikuses eriti rahulikult olla.
Peale õhtusööki jätkub sama tegevus (seekord aga mängufilmide taustal). Mees mängib arvutimängu ja mina kolan foorumites. Kohe päris hilja õhtul aga lülitume mõlemad mingile põnevusfilmile või õudukale.
Südaöö paiku aga saabub uneaeg ja kogu päevane tegevus jätkub unenägudes.
Hommikul aga hakkab kogu sama trall algusest.
Mulle meeldib nii... vähemalt mingigi stabiilsus.
0 comments:
Post a Comment